1988 — Viivi Luik “On aasatasaja lõpp. On öö”

 

Viivi Luik

On aastaaja lõpp. On öö

 

Üks käsi lehte keerab,

teine toetab oimu.

On aastasaja lõpp. On külm.

Muud midagi ei toimu.

 

Veel keegi vastata ei oska

selles ilmas,

miks surematu tuli süttib

surelikus silmas,

 

miks siiski särama lööb

hää ja kurja piiril

nii selge silmatera

nõnda mustil kiiril,

 

mispärast võim ja vaim

on seotud omavahel,

mis kokkumäng käib tegelikult

jää ja tule vahel,

 

kas vere piiblimaik on

sellepärast tuultel,

et küsimärk kui haav on

kõigi elavate huultel,

 

kas ainult see veel peletabki

maa päält varje,

kui keegi külmalt kunstiteoseks

muudab kuuma karje.

 

Üks käsi lehte keerab,

teine toetab oimu.

On aastasaja lõpp. On öö.

Veel midagi ei toimu.

 

Kui kõik on lõppemas,

kas siis jääb ainult loota,

et algab miski, mida

keegi meist ei oota?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s