1996 — Ellen Niit “Aeg voolab”

Ellen Niit

Aeg voolab

Aeg voolab,
päevi aastaiks punudes
seik liitub seigale,
jääb raasu külge raas.
Kord meenudes,
siis jälle unudes
saab kõik mu omaks,
on,
ja haihtub taas.

Kõiküksus
noorus näib,
see rõõmus rägu!
Siis tuleb küpsus,
selgib kaos ja hägu.
Pea jõuab vanadus
ning kukub vainukägu.
Algosad vaid
on lähtepunktis maas.

Ma endalt pärin,
minnes üle läve,
kas oli miski siin
ka päris minu jagu?
Kas lastesülem?
Töö? Või hingepiin?
Või vaksa võrra
mõttekünnivagu?

Ei mäleta. Ei tea.
Teispoole,
üle öö,
silmselgelt näha on
vaid sinu kallis nägu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s